AS EESTI POST PÕHIKIRI

1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA ÕIGUSLIK SEISUND
1.1. Aktsiaseltsi (edaspidi: Selts) ärinimi on: Aktsiaselts Eesti Post.
1.2. Seltsi asukoht on Pallasti 28, 10001 Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Seltsile kuulub vara, mis on moodustunud aktsionäride sissemaksetest, saadud Seltsi
tegevuse tulemusena või muul seaduslikul viisil.
1.4. Oma kohustuste täitmise eest vastutab Selts kogu oma varaga. Aktsionärid ei vastuta
isiklikult Seltsi kohustuste eest. Selts ei vastuta aktsionäride kohustuste eest.
1.5. Selts on asutatud määramatuks ajaks.

2. SELTSI TEGEVUSE EESMÄRK, TEGEVUSALAD JA ÕIGUSED
2.1 Seltsi tegevuse eesmärgiks on riigisiseste ja rahvusvaheliste postiteenuste osutamine ning
üle- Eestilise postivõrgu funktsioneerimise ja arengu kindlustamine Seltsi majandustegevuse
tulemusena saadud kasumi kaudu.
2.2 Seltsi tegevusalad on:
1) riigisiseste ja rahvusvaheliste postiteenuste osutamine, selleks vajaliku postivõrgu ja selle
tegevuse korraldamine, haldamine ja arendamine;
2) side-, info-, infologistika-, reklaami- ja transporditeenuste osutamine;
3) postimaksevahendite, postialaste teatmematerjalide, perioodiliste väljaannete ja muude
trükiste väljaandmine, müümine ja levitamine;
4) filateeliaalane vahendustegevus;
5) postivõrguvahendite, -seadmete ja -materjalide tootmine, müümine ja vahendamine;
6) postialaste turu- ja teadusuuringute korraldamine;
7) postialane koolitustegevus (kursuste korraldamine, mille pideva õppetsükli kestus ei ületa 6
kuud);
8) finantsteenuste osutamine;
9) hulgi- ja jaekaubandus, toitlustusteenused;
10) laoteenuste osutamine;
11) tollimaakleri teenuste osutamine.
2.3 Seltsil on õigus teostada kõiki Seltsi tegevuseks vajalikke õigustoiminguid, mis ei ole
vastuolus seaduse või põhikirjaga.

3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
3.1 Aktsiakapital
3.1.1 Aktsiakapital moodustub rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest. Mitterahalise
sissemakse väärtuse hindamise korraldab ja selle tulemused kinnitab Seltsi juhatus.
3.1.2 Aktsiakapitali miinimumsuurus on 6 849 750 (kuus miljonit kaheksasada nelikümmend
üheksa tuhat seitsesada viiskümmend) eurot ja maksimumsuurus on 27 399 000
(kakskümmend seitse miljonit kolmsada üheksakümmend üheksa tuhat) eurot.
3.1.3 Seltsi nõukogul on kolme aasta jooksul alates Seltsi kandmisest äriregistrisse õigus
suurendada aktsiakapitali seadusega ettenähtud korras ja vastavalt lubatud ulatuses. Nõukogu
poolt väljalastud aktsiate eest saab tasuda rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega,
vastavalt nõukogu otsusele.
3.1.4 Aktsionär, kes ei tasu oma aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma viivist 0,1%
päevas õigeaegselt mittetasutud summalt.
3.2. Aktsiad
3.2.1 Seltsi aktsiate nimiväärtus on 10 (kümme) eurot.
3.2.2 Seltsil on nimelised aktsiad, mis annavad aktsionärile igaüks 1 (ühe) hääle.
3.2.3 Aktsia kohta ei anta välja aktsiatähte.

4. AKTSIONÄRIDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1. Aktsionäride õigused
4.1.1 Aktsionäre koheldakse võrdsetel asjaoludel võrdselt.
4.1.2 Aktsionäride õigused on ettenähtud seaduse ja põhikirjaga.
4.1.3 Aktsionäril on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda
nõukogu koosoleku protokolliga.
4.2. Aktsionäride kohustused
4.2.1 Aktsionär on kohustatud täitma temale seaduse ja põhikirjaga pandud kohustusi.
4.2.2 Aktsionär on kohustatud teatama juhatusele aktsionäri kohta käivate, aktsiaraamatus
registreeritud andmete muutumisest.
4.2.3 Aktsionär on kohustatud hoidma saladuses Seltsi või selle tegevusega seonduvat
konfidentsiaalset teavet. Sellise teabe edastamine kolmandatele isikutele on lubatud ainult
Seltsi juhtimisorgani otsusel.

5. SELTSI JUHTIMINE
5.1. Seltsi juhtimisorganid on:
1) üldkoosolek;
2) nõukogu;
3) juhatus.
5.2. Seltsi kohustus on rakendada Seltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada
selle järgimist seltsijuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Selts on
kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Seltsi juhtimisorganitel tuleb arvestada
riigivaraseaduses sätestatud nõuetega.
5.3. Üldkoosolek
5.3.1. Seltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja
erakorralised. Kui Seltsil on üks aktsionär, on aktsionäril kõik üldkoosoleku õigused.
5.3.2. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas juhatuse poolt näidatud ajal. Korralise
üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus aktsionäridele vähemalt 21 päeva ette.
5.3.3. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku seaduses ettenähtud juhtudel, teatades
sellest aktsionäridele vähemalt 7 päeva ette. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise
taotlus esitatakse juhatusele kirjalikult.
5.3.4. Üldkoosolek toimub Seltsi asukohas. Juhatus võib üldkoosoleku toimumise asukohta
muuta nõukogu loal.
5.3.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest osavõtvad aktsionärid esindavad üle
poole aktsiatega määratud häältest.
5.3.6. Üldkoosoleku pädevuses on:
1) põhikirja muutmine;
2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
3) nõukogu liikmete arvu, nende valimise, tagasikutsumise ja tasustamise otsustamine;
4) nõukogu töökorra kehtestamine;
5) audiitorite arvu ja tasustamise korra määramine ning audiitorite valimine;
6) erikontrolli nõudmine;
7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
8) Seltsi poolt oma aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise tingimuste otsustamine;
9) Seltsi ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsustamine;
10) Teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine. Üldkoosoleku otsus on
vajalik ka Seltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või
võõrandamiseks;
11) Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine.
12) Seltsi lõpetamise otsustamine, lõpetamise käigus tehtud tegevuse jätkamise, ühinemise,
jagunemise või ümberkujundamise otsustamine;
13) juhatuse või nõukogu liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise ning nõukogu liikmega
tehingu tegemise otsustamine, samuti Seltsi esindaja määramine selle nõude esitamiseks või
tehingu tegemiseks;
14) võlgniku pankrotiavalduse esitamine seaduses ettenähtud juhtudel;
15) teiste seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
5.3.7. Teistes Seltsi tegevusega seonduvates küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta
juhatuse või nõukogu nõudel.
5.3.8 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas üle poole
üldkoosolekul esindatud aktsiatega määratud häältest, kui seadus või põhikiri ei näe ette
suurema häälteenamuse nõuet.
5.3.9. Punkti 5.3.6. alapunktides 1, 2, 6, 7, 9 ja 12 ettenähtud otsus on vastu võetud, kui selle
poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud aktsiatega määratud häältest.
5.4. Nõukogu
5.4.1. Nõukogu on Seltsi aktsionäride huve kaitsev juhtimisorgan, mis teostab järelevalvet
juhatuse tegevuse üle.
5.4.2. Nõukogu pädevuses on:
1) Seltsi tegevuse planeerimine, kinnitades Seltsi arengukava, strateegia ja aastaeelarve;
2) korralduste tegemine juhatusele Seltsi juhtimise korraldamiseks ning juhatuse tegevuse üle
järelevalve teostamine;
3) juhatuse liikmete arvu määramine, nende valimine ja tagasikutsumine, juhatuse liikmete
tööülesannete sisu ja tasustamise korra kindlaksmääramine, samuti juhatuse esimehe
valimine;
4) prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine;
5) Seltsi auditikomitee reglemendi ja koosseisu kinnitamine;
6) aktsiakapitali suurendamine punktis 3.1.3. ettenähtud korras;
7) nõusoleku andmine juhatusele punktis 5.5.7. ettenähtud tehingute teostamiseks;
8) juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande läbivaatamine ja selle kohta
üldkoosolekule aruande esitamine ning muudatuste tegemine juhatuse poolt esitatud kasumi
jaotamise
ettepanekus enne selle esitamist üldkoosolekule;
9) erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudmine;
10) üldkoosoleku päevakorra kindlaksmääramine;
11) teiste seaduse või põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.
5.4.3. Nõukogu annab oma tegevusest aru üldkoosolekule.
5.4.4. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda Seltsi suurusest ja majanduslikust
olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud nõukogu ülesannete
efektiivne täitmine. Üldkoosoleku otsusega võib nõukogu liikmeid ametist tagandada enne
nende ametiaja lõppu. Käesoleva punkti puhul tuleb arvesse võtta riigivaraseaduse
paragrahvides 81, 83, 84, 85, 88 ettenähtud nõudeid.
5.4.5. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse paragrahvi 88 lõikes 3 rahandusministri
kehtestatud nõudeid riigi äriühingu nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli
kantavate andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud
andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud.
5.4.6. Nõukogu liikmeks ei või olla:
5.4.6.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole Seltsi
aktsionär;
5.4.6.2. Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik,
kui ta ei ole Seltsi osanik või aktsionär;
5.4.6.3. isik, kellele kuuluva osaga või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või
aktsiakapitalist äriühingus, mis tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole
Seltsi osanik või aktsionär;
5.4.6.4. Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu
on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga
või äriühinguga, mis on selle äriühingu osanik või aktsionär;
5.4.6.5. isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
5.4.6.6. isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
5.4.6.7. isik, kellel on ärikeeld;
5.4.6.8. isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
5.4.6.9. isik, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
5.4.6.10. isik, kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises Seltsis väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise
äriühingu juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või
tellija.
5.4.6.11. Punktides 5.4.6.5-5.4.6.8. nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.
5.4.6.12. Punktis 5.4.6.9 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
5.4.7. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu
tegevust ja juhib nõukogu koosolekuid.
5.4.8. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord 3
kuu jooksul. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtavad osa vähemalt pooled
nõukogu liikmed.
5.4.9. Nõukogu otsused võetakse vastu häälte lihtenamusega.. Nõukogu otsused
protokollitakse seaduses ettenähtud korras.
5.4.10. Nõukogu liikmele tasu maksmine
5.4.10.1. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse
valitseja ainuaktsionäri otsusega;
5.4.10.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi
Valitsuse seadusest ei tulene teisiti;
5.4.10.3. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse
määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi
komitee või muu nõukogu organi tegevuses;
5.4.10.4. nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel
ja nõukogu organi tegevuses;
5.4.10.5. nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist;
5.4.10.6. kui nõukogu liige ei täida riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud
kohustust, võib tasu määranud isik või organ riigivaraseaduse paragrahvi 85 lõikes 2
nimetatud korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu
vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud;
5.4.10.7. lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 4 lõikest 3, § 521 lõikest 6, § 79 lõikest 4 ja
§ 83 lõikest 6 ei maksta nõukogu liikme tasu ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega
maavanemale.
5.4.10.8. Nõukogu liikmete tasustamise täpsema korra ja tasude piirmäärad, millest osaluse
valitseja põhikirja kinnitamise otsustamisel lähtuma peab, on kehtestatud
rahandusministri määrusega.
5.5. Juhatus
5.5.1. Juhatus on Seltsi esindav ja juhtiv organ. Juhatus on kohustatud tegutsema Seltsile
majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.
5.5.2. Juhatusel on 1 või enam liiget vastavalt nõukogu otsusele. Juhatuse liikmed valib ja
kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikmed valitakse ametisse 3 aastaks.
5.5.3. Ainuisikulise juhatuse liikme ametinimetus on juhataja.
5.5.4. Juhatuse liikmeks ei või olla isik:
5.5.4.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
5.5.4.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
5.5.4.3. kellel on ärikeeld;
5.5.4.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
5.5.4.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
5.5.4.6. kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises Seltsis väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise
äriühingu juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või
tellija.
5.5.4.7. Punktides 5.5.4.1-5.5.4.4. nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.
5.5.4.8. Punktis 5.5.4.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
5.5.5. Juhatus esitab nõukogule vähemalt kord 3 kuu jooksul ülevaate Seltsi
majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast. Juhatus teatab nõukogule viivitamatult
Seltsi majandusliku olukorra olulisest halvenemisest ja muudest Seltsi majandustegevusega
seotud olulistest asjaoludest.
5.5.6. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tegevust ja juhatab juhatuse koosolekuid.
5.5.7. Tehinguid, millega kaasneb:
1) Olulise osaluse omandamine või võõrandamine teistes äriühingutes,
2) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine,
3) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine,
4) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine,
5) välisfiliaalide asutamine ja sulgemine,
6) investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste
summa,
7) laenude ja muude võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks
ettenähtud summa,
8) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse
Raamest võib juhatus teha vaid nõukogu sellekohase nõusoleku olemasolu korral.
5.5.8. Punktis 5.5.7. nimetatud tehingute tegemisele eelnevalt esitab juhatus nõukogule kogu
vastava tehingu hindamiseks vajaliku informatsiooni. Punktis 5.5.7. ettenähtud nõusolek ei
ole vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks Seltsile oluline kahju,
kaasaarvatud siis, kui jääks saamata oluline tulu.
5.5.9. Juhatuse liikmele tasu maksmine
5.5.9.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile
vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette
nähtud juhatuse liikme lepingus;
5.5.9.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Seltsile seatud
eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta
jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel
majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu;
5.5.9.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse
liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

6. ESINDUSÕIGUS
Seltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

7. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE
7.1. Seltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
7.2. Juhatus koostab Seltsi majandusaasta aruande ja esitab selle koos audiitori aruandega
nõukogule ja üldkoosolekule. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek.
7.3. Seltsi juhatus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande
koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Seltsi tegevust
aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja
juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.
7.4. Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise
aastaaruande alusel.
7.5. Dividende makstakse aktsionäridele üldkoosoleku otsuse alusel ja sellega ettenähtud
ulatuses. Dividendi maksmise kord nähakse ette Üldkoosoleku otsusega.
7.6. Seltsi reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist.
7.7. Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne
majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni
poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

8. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD
8.1. Selts võib teistele isikutele maksta toetusi ning teha annetusi üksnes juhul, kui see on
avalikes huvides ning aitab kaasa Seltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele.
8.2. Otsuse toetuste maksmiseks või annetuste tegemiseks teeb Seltsi nõukogu Seltsi juhatuse
ettepanekul.
8.3. Kalendriaasta jooksul võib maksta toetusi ja teha annetusi kokku brutosummas kuni
kolmekümne kaheksa tuhande kolmesaja neljakümne seitsme (38 347) euro ulatuses, kuid
mitte rohkem kui 1,5 protsenti Seltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest puhaskasumist.
8.4. Selts määrab toetuste maksmiseks ja tehtavate toetuste eelistatud prioriteediks keskkonna
säästlikkusega ja hooldega seotud projektid. Eelkõige paberi taaskäitlemisega seotud
projektid, mis haakuvad Seltsi ühe tunnuslausega „Loodud loodust hoides!”.
8.5. Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta, sealhulgas toetuse või annetuse saaja
nimi või nimetus, toetuse või annetuse summa ja toetamise põhjendus, avaldatakse Seltsi
kodulehel kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates ja see peab olema
veebilehel avalik vähemalt nelja aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest
arvates.