|
|
|
Postimuuseum
Minevik • 1935 Loodi Eesti Postimuuseum Eesti postiametkonna osana. Esimeseks muuseumi juhatajaks sai Posti Peavalitsuse Rahvusvahelise osakonna ametnik Julius Bleyer. Postimuuseumi asutamispäev on 20. mai.
• 1938 Postimuuseum sai oma ruumid 29. märtsil 1938 Postivalitsuse hoones Tallinnas Kreutzwaldi tänaval.
• 1940 Postimuuseumis olid soetatud märkimisväärsed kollektsioonid - margikogu, eseme - , foto – ning postidokumentide kogud.
• 1940 Postimuuseum nimetati nõukogulikult ümber Sidemuuseumiks. Varad jäid esialgu puutumata.
• 1942 Muuseum kolis Ajaloomuuseumisse Kohtu tänaval.
• 1944 Pärast märtsirünnakut viidi Postimuuseumi kogud sõjapakku Järlepa mõisasse, kuhu evakueeriti teistegi kultuuriasutuste varasid. 22. oktoobril 1944 toodi muuseumi varad tagasi Ajaloomuuseumisse.
• 1945 Algas diskussioon Sidemuuseumi otstarbekuse üle. Esialgu jäi Sidemuuseum püsima hilisema ENSV TA Ajaloomuuseumi haldusalas.
• 1947 15. jaanuarist suleti muuseum TA presiidiumi otsusega. 17. jaanuaril anti varad, arvult üle 310 000 üksuse, üle esialgu Ajaloomuuseumile.
• 1951 Endise Postimuuseumi varad jagati Ajaloomuuseumi, Teaduste Akadeemia Raamatukogu, ENSV Oktoobrirevolutsiooni Riikliku Keskarhiivi ja A. S. Popovi nim. Side Keskmuuseumi vahel viimase nõudmisel.
J. Bleyeri katsed muuseumi Nõukogude okupatsiooni ajal taastada jäid tulemusteta.
Tänapäev • 1994 RE Eesti Post otsustas jätkata sõjaeelseid traditsioone ka muuseumi osas ning 30. septembril moodustati RE Eesti Post peadirektori Tarmo – Jaan Tõeleidi käskkirjaga Tartu Postkontori struktuuris uus allüksus - Postimuuseum.
• Muuseumi esimeseks asukohaks sai üks väike ruum kolmandal korrusel vanas Tartu Postkontori hoones Rüütli tänaval. Kuna sõjaeelne muuseum oli hävitatud, tuli kogumist alustada tühjalt kohalt.
• 1995 14. augustil kolis muuseum Tartu Postkontori uude hoonesse neljandale korrusele. Tänaseks töötab muuseumis seitse koosseisulist töötajat, rajatud on oma kollektsioonide süsteem ning osa muuseumi varadest ei mahu enam muuseumi praegustesse ruumidesse ja on hoiul teistes postiasutustes.
• 1997 Loodi Postimuuseumi Sõprade Selts, millest kujuneb muuseumile loodetavasti aktiivne tugigrupp suuremates ettevõtmistes.
• Muuseumis on koostatud mitmeid publikatsioone ja kogumikke.
• 2001 1. oktoobril avas Postimuuseum püsinäituse endises Postimajas, nüüdses Spordimuuseumi hoones Tartus Rüütli 15. Püsinäitus tutvustab Eesti postiajalugu alates aastast 1632, annab ülevaate kirja ning paberi tekkest ja kirja teekonnast saatjast adressaadini tänapäeva Eestis.Lisaks saab külastaja proovida kirjutamist tindi ja hanesulega, joonistada postkaarte, voltida erinevaid ümbrikke, tembeldada kirja ning teha muudki huvitavat. • 2008 11. novembril avas Postimuuseum uue püsinäituse – Uksest ukseni päikeses ja sajus – Eesti rahvuslik postiametkond 90 • 2009 1. jaanuarist kuulub Postimuuseum Eesti Rahva Muuseumi kooseisu. Postimuuseumi kogud asuvad Raadil ERM-i hoidlas. Postimuuseumi ajutised näitused:
16.12.2010 – 27.03.2011 „Nahkrahast kroonini, perforibast postmargini“
Raha tuleb, raha läheb …
Seitseteist aastat käibel olnud kroon on üks pikim ühe-raha-periood Eestis viimase saja aasta jooksul. Kui koostada edetabel Euroopa ühiskondadest, kus 20. ja 21. sajandil on olnud kõige rohkem erinevaid rahasid, juhiks seda Eesti. Läbi aegade kasutusel olnud rahatähed ja postimaksevahendid on omanäoline kunstinäitus meie ajaloost.
Raha virr-varr sai alguse Vene tsaaririigi kokkuvarisemisega. 1918. aasta lõpus tunnistati Eestis ametlike maksevahenditena: Tsaari-Vene, Venemaa Ajutise Valitsuse ja Nõukogude rahatähti, Saksa riigimarkasid, okupeeritus territooriumide tarvis Saksamaal välja antud Ida-Laenukassa rublasid ja markasid ning lisaks ka Soome markasid.
Näitusele on välja pandud ligemale 100 kupüüri, vanimad on aastast 1818 ja 1831 Tartus kasutusel olnud nahkrahad, suurim rahatäht on 27x12,5 cm. Esindatud on EW aegsed paberpennid (Räpina Paberivabrikus trükitud), margad ja kroonid. Tähelepanu väärivad kindlasti Tallinna Arvekoja Maksutäht ja EW 5% võlakohustused. Väärikast rivist ei puudu ka Tartu ajutine maksetšekk aastast 1992.
Riiklik postimaksevahend on läbi käinud sarnase tee rahaga. Tänu filatelistlikule tegevusele võime ka sellele teele ajas tagasi vaadata. Näiteks 1940. aastast pärit ümbrikul on kõrvuti K. Pätsi ja V. Lenini mark. Või sedagi, et Tartus trükitud postmargil on nii kolme lõvi vapp kui haakrist. Välja on pandud nn vabastamismargid, nõukogude margid templiga Eesti Post ja ülesehitusmargid. Lähiminevikust saab näha margipõua aegseid erinevaid lahendusi: Tartus kasutusel olnud perforibasid, Paides kasutusel olnud aknakleepimispaberit ja hulgaliselt erinevaid kummi- või metalltempli jäljendeid.
üles
 
|
|
